Statistika ja RTP

Statistika (täiendamisel)

SA Eesti Antidoping andmetel on 2006. aastast kuni 2014. aasta esimese pooleni registreeritud 26 dopinguvastaste reeglite rikkumist ehk nn dopingujuhtumit. See teeb keskmiselt 2,8 juhtumit aastas. Valdavalt on karistusi määratud anaboolsete steroidide kasutamise eest. Palju on olnud ka dopinguproovi andmisest keeldumisi, mis võrdsustatakse dopingureegli rikkumisega ja mis toob kaasa kaheaastase võistluskeelu (alates 2015. aastast nelja-aastase).

 

Registreeritud testibaas (RTP)

Registreeritud testibaas on kõige tähtsamate sportlaste valim, millesse kantud sportlased on dopinguvastase organisatsiooni testiplaani raames võistlussiseselt ja võistlusväliselt korraldatavate testimiste ajal suurendatud tähelepanu all ning peavad seetõttu andma teavet oma asukoha kohta.

 

Registreeritud testibaasi kuulumise määrab dopinguvastane organisatsioon, riiklikul tasemel Eestis EAD. Testibaasi koostamise põhimõtted määrab ära testimisplaan ning nii on testimisbaas pidevas muutuses.

 

2015. aastast hakkas kehtima uus dopinguvastane koodeks, mis rõhutas targa testimise (intelligent testing) põhimõtteid: testimist tuleb läbi viia vastavalt spordiala eripärale ning hoolikale riskianalüüsile, mida teeb iga dopinguvastane organisatsioon lähtuvalt kohalikust kontekstist (võttes arvesse spordiala populaarsust, rahastamispõhimõtteid, varasemat dopinguajalugu jm). Lisaks anti WADA poolt välja tehniline dokument TDSSA , mis määrab kohustuslikud analüüsid erütropoeesi stimuleerivad ainetele (EPO) ja kasvuhormoonile erinevate spordialade lõikes, samuti on kohustuslik sportlase bioloogilise passi programmi sisseseadmine.

 

Eesti Antidopingul kui riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil on õigus läbi viia nii võistlusväliseid kui võistlussiseseid teste igal ajal ning eri tasemel, kusjuures nii sportlased, sportlase abipersonal kui ka alaliidud peavad testimise läbiviimisel tegema igakülgset koostööd.