Eesti dopinguvastased reeglid

Maailma dopinguvastane koodeks (The World Anti-Doping Code; edaspidi koodeks) võeti vastu 2003. aastal. Samal aastal allkirjastas Eesti Vabariigi valitsus Kopenhaageni deklaratsiooni, millega Eesti riik kohustus koodeksit järgima. Eesti dopinguvastaste reeglite (edaspidi ka reeglid) koostamisel juhinduti koodeksist. Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK) ja Sihtasutus Eesti Antidoping (edaspidi EAD) poolt kinnitatud reeglid jõustusid 1. jaanuaril 2010. 2012. aastal viidi reeglitesse sisse muudatused ning kinnitati uus redaktsioon, mis kehtis alates 26. aprillist 2012. Tulenevalt koodeksi ulatuslikust muutmisest, mis võeti vastu 2014. aastal ja jõustus 1.01.2015, kinnitati reeglite käesolev redaktsioon kehtivusega alates 1.01.2015.

 

Reeglid kehtestati täitmaks EAD kohustusi Ülemaailmse Dopinguvastase Koodeksi alusel. Reeglite järgimine on spordiga tegelemisel samaväärne võistlusmääruste järgimisega, sest mõlemad määravad ära spordiga tegelemise eeldused ja tingimused. Sportlaste ja sportlaste abipersonali nõustumine reeglitega on võistlustest osavõtu eeltingimuseks. Sportlase tervise hoidmine ning ausa mängu põhimõtete järgimine on spordiga tegelemise olulisimateks aluspõhimõteteks ja eesmärkideks ning dopinguvastaste reeglite rikkumine on nende põhimõtete täitmise ja eesmärkide saavutamise suurimaks ohuks. Reeglite ametlikuks lühendiks on EDR.

 

Allpool toodud versioon on kinnitatud EAD nõukogu poolt 12. jaanuaril 2015, EOK täitevkomiteesse läheb kinnitamisele 29. jaanuaril 2015.

 

Eesti dopinguvastased reeglid (kehtiv alates 2015 jaanuar)

 

Peamised muudatused võrreldes 2012. aastast kehtinud reeglitega:

  • Selgemalt on reguleeritud sportlaste seotus dopingureeglitega. Reeglite reguleerimisalasse jäävad isikud peavad kiitma reeglid heaks ja kohustuma neid täitma ning tunnustavad EAD pädevust juba oma spordialal liikmelisuse, litsentsi või akrediteeringu saamisel.
  • Suurendatud ja täpsustatud on ka spordialaliitude seotust dopingureeglitega. Nii peavad alaliidud võtma reeglid oma reeglitesse üle, arvestama nendega oma distsiplinaareeskirjades ning ka teavitama EAD-d kõigest dopingurikkumistega seonduvast.
  • Reeglid võimaldavad määrata pikema võistluskeelu tahtlike rikkumiste puhuks, kuid on paindlikumad muude rikkumiste karistamisel.
  • Suurendatud on võimalusi dopinguga seotud sportlaste abipersonali tegevuse uurimiseks, sh tõhustatud on dopinguvastaste asutuste koostööd ja omavahelist teavitamist.
  • Sisse on viidud sportlaste ja abipersonali isiklikku rahalist vastutust dopingureeglite rikkumise eest. Nimelt võib EAD nõuda neilt sisse rikkumisega seoses kantud kulud (nt testimise kulud) ning maksimaalse võistluskeelu kohaldamise korral ka määrata leppetrahvi kuni 1000 eurot.
  • Rangemaks on muudetud spordialaliitude vastutus nendega seotud sportlaste ja muude isikute eest: alaliidud peavad hüvitama EAD-le kõik dopingureeglite rikkumisega tekitatud kulud ning lisaks võib EAD teatud juhtudel nõuda, et EOK alustaks spordialaliidu suhtes distsiplinaarmenetlust.

 

Sarnaselt võistlusmäärustele kujutavad käesolevad dopinguvastased reeglid endast spordireegleid, mis määravad ära spordiga tegelemise tingimused. Osapoolte nõustumine nende reeglitega on spordis osalemise eeltingimuseks.