iNADO töötuba ja WADA sümpoosion 2018

Märtsi kolmandal nädalal kogunesid antidopingu valdkonna kujundajad Lausanne’i (Šveits), et arutada päevakohaseid küsimusi ning vaadata nii lähitulevikku kui kaugemasse. Toimus kaks sündmust: katusorganisatsiooni iNADO töötuba ning WADA sümpoosion. Eesti Antidopingut esindas Lausanne’is juhatuse liige ning testijuht.  Image may contain: one or more people, screen and indoor

iNADO töötuba 20.03

iNADO (Institute of National Anti-Doping Organisations) oli teinud tõsiseid pingutusi, et programmi pigistada kõige ajakohasemad ettekanded. Peatuti uutel tehnoloogiatel ja innovaatilistel lähenemistel (sh virtuaalreaalsuse kasutamine sportlaste koolitamiseks), tutvustati uut e-õppe portaali ADeL, tehti vahekokkuvõtteid WADA nõuetele vastamise küsimustikest. Vaata täpsemat programmi.

 

Huvitavaim töötuba puudutas Uus-Meremaa näidet mitteanalüütilise dopinguvastase reegli rikkumisest, kus antidopingu organisatsioonile anti teada tuhandetest e-kirjadest, millega oli võimalik tõendada, et kümned harrastussportlased olid ostnud või kavatsenud osta keelatud aineid. Juhtumi võtmekohad olid järgmised:

 

– Uus-Meremaa vastav seadus nõuab, et ametnik (nt tolliametnik, piirivalve jm) peab andma antidopingu organisatsioonile infot, mis võiks organisatsiooni aidata tuvastada dopinguvastaste reeglite rikkumist;
– Järgnenud uurimisel tunnistasid enamik sportlasi telefoni teel üles, et on kodulehte kasutanud keelatud ainete ostmiseks;
– Kuna argumendiks terviserisk, siis antidopingu organisatsioon tegeles juhtumitega (siiamaani mõned juhtumid menetlemisel), ometi saadi erinevatelt osapooltelt kriitika osaliseks, et sellise “tühise teemaga” tegelevad.

 

WADA sümpoosion 21.-23.03

Sümpoosionile olid oodatud lisaks antidopingu organisatsioonidele ka esindajad sportlaskomisjonidest, ministeeriumitest, meediast (viimast vaid esimesel päeval).

 

Loomulikult olid suure lava teemadeks endiselt ebaselge olukord Venemaal, peatselt muutuvad andmekaitse küsimused, sportlaste harta väljatöötamine, uus ADAMS-andmebaas, koodeksi 2021 võimalikud muudatused ning täiendavad investeerimisvõimalused. Loomulikult ei saanud mööda ka hiljuti kerkinud dopingukontrollivahendite skandaalist. Täpsemad märkmed allpool puudutavad andmekaitse- ning jälitustegevuse küsimusi.

 

Andmekaitses on antidopingu organisatsioonidel mitmeid kohustusi, üldjoontes on vajalik määratleda, mis põhjusel mingeid andmeid säilitatakse. Muudatused toovad kaasa vajaduse oma andmekaitse spetsialistide harimiseks antidopingu valdkonnas. Eeskujuks võib tuua Suurbritannia, kus on seadusandlust muudetud (UK Bill part 2, sch 1 – sõnastatud kui “substantial public interest”). Organisatsioonis on vajalik seada amet/inimene, kes jälgib andmekaitsekorraldust, samuti on vajalik protseduuri dokumenteerida. Andmete töötlemisel tuleb säilitada vaid seda infot, mis on hädavajalik (TUE näitel – kui saadakse sportlase kohta rohkem infot, tuleb ülejäänu kustutada). Läbipaistvus oluline põhimõte, ometi ei anta teada juhtumitest, kui juurdlus pooleli. Avalikustamine võib olla põhjendatud nõusoleku, seaduse või asjaoluga, et info võib aidata koodeksi rikkumist avastada. Karistuste avalikustamisel on vaja mõelda proportsionaalsusele, et mitte avalikustada kogu infot alaealiste ja madalama taseme sportlaste puhul. Tipptaseme sportlase info avalikustatakse täiel määral, sest tal ka avalik roll.

 

Põgusalt puudutati ka vilepuhujate (whistleblower) teemat ning endiselt kinnitati nende olulisust ja turvalisuse hoidmise vajalikkust. Väidetavalt 80%-l edukatest jälitustegevusega seotud dopingujuhtumitest on seotud tubli vilepuhuja. Oluline on hoida vilepuhuja konfidentsiaalsust ja turvalisust ka tagantjärele (info avalikustamine võib kaasa tuua kahtlusi ja kuulujutte).

 

Antidopingu valdkonna jälitustegevuse üle arutades toodi välja koostöölepingute olulisuse antidopingu organisatsioonide ja avaliku sektori seotud organisatsioonide vahel. Norra näitel võib öelda, et jälitustegevus muutub järjest tähtsamaks: eelmisel aastal toimunud 21st dopinguvastastest reeglite rikkumistest olid 10 seotud jälitustegevusega ning 11 juhtumit olid mitteanalüütilised (st et tõendiks ei olnud sportlase dopinguproov). Oluline on uurimisprotsess põhjalikult dokumenteerida. Ning kõige keerulisemaks peeti jälitustegevuste spetsialistide arvates asjaolud, et uuritavate koostöö antidopingu organisatsioonidega on pigem vabatahtlik.

 

WADA ametlik pressiteade sündmuse kohta