Ravimite andmebaas uuendatud

Eesti Antidopingu ravimite andmebaasi täiendati vastavalt Ravimiameti registri viimasele versioonile.
Nüüd on andmebaas uuendatud 5. aprill 2017 seisuga. Andmebaasi on lisatud WADA väljatöötatud info pseudoefedriini kohta (kehtib alates 2010. aastast).

 

Andmebaasi abil saab teada, millised Eestisse toodavad ravimid on igal ajal keelatud, millised vaid võistluste ajal, millised on keelatud teatud spordialadel ja millised vaid meessportlastele. Otsingut saab kasutada nii ravimi nime kui toimeaine järgi. Lubatud ja keelatud staatust näidatakse värvikoodidega.

 

Ravimite otsingut täiendatakse regulaarselt ja viimase versiooni kuupäev on ka kodulehel ära toodud. Andmebaas ei sisalda infot toidulisandite ega taimsete preparaatide kohta, samuti on andmebaasis info vaid nende ravimite kohta, millel on Eestis müügiluba (sel põhjusel ei leia otsingust nt Mildronaati).

 

Eesti Antidoping rõhutab, et kuigi ravimite andmebaas on sportlasele ja tema abipersonalile suureks abiks, siis lõplik vastutus keelatud ainete tarvitamisel lasub alati sportlasel. Soovitame otsingu kasutamisel teha ekraanitõmmis otsingu tulemustest (jättes pildile ka andmebaasi viimaste uuenduste kuupäeva, mis asub all paremal nurgas).

 

Vaata andmebaasi

EAD pressiteade puhta spordi nädalast

Pressiteade
3. aprill 2017

 

Eesti Antidopingu 10. sünnipäevale annab avapaugu puhta spordi nädal

 

3.-10. aprillini toimub Eestis teist aastat puhta spordi nädal, et tutvustada puhta spordi põhimõtteid ning dopinguvastase võitluse olulisust. Puhta spordi nädalaga algavad aasta lõpuni toimuvad tegevused, millega tähistatakse sihtasutus Eesti Antidopingu kümnendat tegutsemisaastat.

 

Eesti Antidopingu juhatuse liikme Elina Kivinuki sõnul soovitakse organisatsiooni 10. sünnipäeva raames tõstatada igal kuul üks antidopingu valdkonda puudutav teema, mille tutvustamiseks on plaanis korraldada avalikke loenguid ja kutsuda esinema lektoreid nii Eestist kui ka välismaalt. ,,Iga sportlane võib rikkuda dopinguvastaseid reegleid tahtmatult, seega on järjest olulisem selgitada puhta spordi põhimõtteid ka harrastussportlaste seas. Näiteks on aktuaalsemaks muutunud toidulisandite reguleerimine, mis puudutab spordihuvilisi laiemalt,” tõi Kivinukk näite teemadest, millele tähelepanu pööratakse.

 

Antidopingu alast teavitustööd alustatakse puhta spordi nädala raames erinevatel spordiüritustel ja –võistlustel, kus jagatakse antidopingu kohta taustainfot ja harivaid materjale. Nädal sai alguse 1. aprillil Pärnus toimunud Spa&Sport CUP 2017 lahtistel karikavõistlustel kulturismis ja fitnessis algajatele. Täpsem ülevaade Eesti Antidopingu kodulehel

 

Puhta spordi nädal lõpeb 10. aprillil toimuva puhta spordi päevaga, mis sai alguse rahvusvahelise projekti prePLAY raames. Idee pärineb Lõuna-Ameerika riikidelt, kus koostöös WADAga on sellist päeva varemgi tähistatud, et juhtida tähelepanu ausale ja puhtale spordile. Nii harrastussportlastele kui ka teistele huvilistele on alustuseks hea võimalus puhta spordi põhimõtetega tutvumiseks portaalis Spordin Puhtalt.

 

Lisainfo:
Elina Kivinukk
Juhatuse liige
Eesti Antidoping
elina.kivinukk@antidoping.ee
+372 5628 7762

Puhta spordi nädal 3.-10. aprillil

Puhta spordi nädal toimub sel aastal 3.-10. aprillil ning olete oodatud sellele kaasa elama. Nädala peamine idee on tutvustada avalikkusele puhta spordi põhimõtteid ning dopinguvastase võitluse olulisust.

 

Puhta spordi nädalal on spordiorganisatsiooni jaoks mitmeid tegevusvõimalusi: korraldada sotsiaalmeediakampaania, läbi viia külalisloenguid, jagada antidopingu materjale, korraldada spordivõistlustele Eesti Antidopingu hariduspunkte.

 

Eesti Antidoping saab omalt poolt pakkuda harivaid materjale, taustainfot, teavitustegevuste läbiviijaid puhta spordi saadikute näol. Organisatsioonid saavad teada anda samal ajaperioodil toimuvatest võistlustest, samuti ootame plakatisoove spordiklubidelt (sh klubidelt, kus on reklaamplakatite kohad riietusruumide kapiustel).

 

Puhta spordi nädala tegevused vahemikus 1. aprill – 16. aprill:
1. aprillil haridusväljapanek Spa&Sport CUP 2017 ehk lahtistel karikavõistlustel kulturismis ja fitnessis algajatele
1. aprillil haridusväljapanek kergejõustikuvõistlusel TV10 OM-starti
5. aprillil haridusväljapanek Credit24 Võrkpalli Eesti Meistrivõistluste (mehed) poolfinaalis 2
6. aprillil haridusväljapanek Credit24 Võrkpalli Eesti Meistrivõistluste (mehed) poolfinaalis 2
7. aprillil haridusväljapanek Eesti Võrkpalli Meistrivõistluste (naised) finaalis 3
7. aprillil haridusväljapanek Saku II Liiga Final4 korvpallis
8. aprillil haridusväljapanek Saku II Liiga Final4 korvpallis
8. aprillil haridusväljapanek Credit24 Võrkpalli Eesti Meistrivõistluste (mehed) poolfinaalis 3
9. aprillil haridusväljapanek Credit24 Võrkpalli Eesti Meistrivõistluste (mehed) poolfinaalis 4
9. aprillil haridusväljapanek Eesti Võrkpalli Meistrivõistluste (naised) finaalis 4
9. aprillil haridusväljapanek vibuvõistlusel Järvakandis
15. või 16. aprillil haridusväljapanek ujumisvõistlusel Tartu Kevad

 

Täiendavalt on spordiklubides väljas puhta spordi nädala plakatid.

 

Lisainfo: Elina Kivinukk, elina.kivinukk@antidoping.ee, tel 5628 7762.

 

Puhta spordi nädalat tähistati esmakordselt Eestis eelmisel aastal. Vaata eelmise aasta kokkuvõtet

Infot harrastussportlastele

Sageli on küsitud, kas harrastussportlasi võib ka dopingukontrolli kutsuda ning mismoodi harrastussportlasi karistatakse.

 

Nii maailmas kui ka Eestis kehtib kõigile sportlastele “numbripõhimõte” – kui sportlane paneb numbri selga ja läheb starti, ei tohi keelatud aineid tarvitada. Teisisõnu, spordi õigusruumi kuuluvad sportlased tippudest harrastajateni ning kus võib kõiki osalejaid kontrollida.

 

Loe lähemalt

Dopinglinkki tegevust käis tutvustamas Jukka Koskelo

Puhta spordi nädala (3.-10. aprillil) ettevalmistuseks kogunesid mõned asjast huvitatud alaliidud, et koos arutada tõhusate antidopingu teavitustegevuste üle ning läbi rääkida praktilised korraldused. Lisaks sellele osales kohtumisel Jukka Koskelo Soome organisatsioonist A-klinikka, tutvustades harrastussportlastele suunatud Dopinglinkki.fi tegevusi.

 

Soomes on eripärane, et tippsportlastele suunatud antidopingu teavitust korraldab Soome riiklik antidopingu organisatsioon, kuid harrastussportlastele mõeldud teavitustööd teeb Dopinglinkki.fi. Pakutakse online-nõustamisteenust, viiakse läbi uuringuid, korraldatakse koolitusi. Huvitav näide on spordiklubide seas sõlmitavad lepingud programmis “Puhta spordi poolt”, millega näidatakse oma solidaarsust puhta spordi põhimõtetele.

 

Kõige eredamaks hetkeks kohtumisel oli ilmselt juhtumi kirjeldus steroidisõltlasest, kes oli soetanud endale mustalt turult steroide, kuid kellel peale esmakordset süstimist tekkisid tõsised traumad (illustreeriv pilt allpool).

 

Veel on võimalik organisatsioonidel – spordiklubidel, spordikoolidel ja muudel spordiorganisatsioonidel – liituda puhta spordi nädala tegevustega, et korraldada teavitustegevusi, jagada temaatilisi plakateid jmt.

 

Lisainfo: Elina Kivinukk, elina.kivinukk(att)antidoping.ee.

 

Johaugi juhtum eesti keeles

Teeme lühikokkuvõtte Therese Johaugi juhtumist hariduslikul eesmärgil, et tutvustada argumente, miks määrati Johaugile 13-kuuline karistus.

 

Norra antidopingu reeglite järgi esitab Norra antidopingu agentuur omapoolse ettepaneku karistuseks (Eestis näiteks esitab Eesti Antidoping distsiplinaarkolleegiumile kõik materjalid, aga mitte ettepaneku karistuseks – karistuse ja võistluskeelu pikkuse määrab distsiplinaarkolleegium). Norra antidopingu agentuur tegi ettepaneku 14-kuuliseks võistluskeeluks.

 

Johaugi esindaja väitis, et karistus peaks olema oluliselt lühem kui 12 kuud. Toimus avalik kuulamine 25.-26. jaanuaril 2017 Oslos.

 

Juhtumi üksikasjad

Therese Johaug andis positiivse dopinguproovi võistlusväliselt 16. septembril 2016. A-proovi raport saabus 30. septembril, B-proovi raport 10. oktoobril. Mõlemad näitasid klostebooli sisaldust koguses 13 ng/ml.

 

Klostebool on pikka aega olnud keelatud ainete nimekirjas (S1. anaboolsed steroidid).

 

Sportlane oli dopingukontrollivormil märkinud, et on kasutanud Trofodermini (pakend 30 mg, sisaldab klostebool atsetaati 0,5% ja neomütsiinsulfaati 0,5%). Toode ei ole Norras registreeritud.

 

Sportlane oli tarvitanud ravimit, sest ta oli 2016. aasta augustis saanud Itaalias treeninglaagris tõsise päikesepõletuse.

 

Sportlane helistas abi saamiseks meeskonna arstile Fredrik Bendiksenile, kes oli sel ajal Norras. Arst saabus Itaaliasse 1. septembri õhtul. Ta kohtus Johaugiga 2. septembri hommikul ja Johaug küsis, kas arstil on midagi soovitada sportlase katkistele huultele.

 

Arst ütles, et tal ei ole vajaminevat ravimit kaasas, aga teab, mida peaks võtma ja läheb apteeki. Bendiksen ostis 3. septembri hommikul kaks retseptiravimit kohalikust apteegist. Apteegis ei olnud ravimit Terra Cortril, mida Bendiksen palus. Arst kirjeldas apteekrile kaebusi ning soovituse kohaselt ostis Keratoplastika kreemi ja Trofoderminit. Arst nägi, et Trofodermin sisaldas antibiootikumi neomütsiini.

 

Samal päeval andis Bendiksen sportlasele tarvitada Keratoplastika kreemi. Sportlane küsis, kas ta võib seda kreemi kasutada. Bendiksen selgitas, et mõlemat kreemi võib kasutada. Sportlane peaks teada andma, kui kreem ei toimi.
4. septembril ei olnud olukord paremaks läinud. Arst andis sportlasele Trofoderminit ja sportlane uuris veel kord, ega see pole keelatud. Sportlane võttis ravimi endaga hotellituppa, viskas ära karbi ja juhendi (see oli itaalia keeles) ning seega ei näinud karbil olevat dopinguhoiatust. Johaug kasutas kreemi 4.-15. septembril.

 

Sportlane on kandnud esialgset võistluskeeldu alates 18. oktoobrist.

 

Karistuse määramise asjaolud

Norra antidopingu agentuuri seisukohad: karistuse määramisel lähtub Norra Antidoping, et sportlase kehast on leitud keelatud aineid (dopinguvastase reegli rikkumine koodeksis artikli 2.1 järgi). Klostebool on määratlemata aine. Samas sportlane ei ole käitunud tahtlikult ega hooletult ning koodeksi artikkel 10.4 (võistluskeeldu ei määrata) ei kohaldu, sest sportlane on oma süüd tunnistanud. Norra antidopingu agentuur väidab, et sportlane oleks pidanud ravimit hoolikamalt uurima – hoiatus oli nii karbil kui kreemituubil. Ta on sellisel tasemel sportlane, et peaks teadma oma vastutust keelatud ainete tarvitamisel.

 

Nii rakendub 10.5.2 (võistluskeelu lühendamine olulise süü puudumise tõttu) ja ei ole õige, et rakendub miinimumkaristus üks aasta võistluskeeldu, sest asjaolu, et sportlane ei kontrollinud ravimit, on raskendav. Tuginedes olemasolevale infole ja CASi varasematele juhtumitele, on 14 kuud mõistlik.

 

Johaugi esindaja seisukohad: kohaldub artikkel 10.4 (võistluskeeldu ei määrata), sest sportlane pole ise süüdi. Esindaja toonitab, et sportlase süüd tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi, sõltuvalt asjaoludest. Sportlase jaoks oli põhjendatud oma arsti uskuda.

 

Teiseks ei saa Johaugi süüdi mõista 10.5.2 alusel, sest Johaug tegi piisavalt taustatööd. Sportlase esindaja toob põhjuseid, miks anda leebem karistus:
– karistus ja rikkumise ulatus peab olema proportsionaalne
– võistluskeeld tähendab sportlase jaoks töökeeldu; ametialane tegutsemiskeeld 12ks kuuks on ebaproportsionaalne olukorras, kus sportlane sai meditsiinilist abi tõsise tervisehäire korral ja kus ravimil ei ole sooritust tõstvat mõju ning see saadi eksperdilt.

 

Norra distsiplinaarkolleegium leiab: toimus rikkumine koodeksi artikli 2.1 järgi. Koodeksi artikkel 2.1.1 kinnitab, et sportlasel on alati vastutus, mida ta oma organismi manustab.

 

Samas leiab distsiplinaarkolleegium, et klostebooli kogus ei ole nii suur, et see oleks mõjutanud sportlase enda organismi steroidide tootmist.

 

Kolleegium teeb tavapäraselt otsuse järgmiste põhimõtete alusel:
– järgitakse koodeksit, nii et reeglid oleksid ühtsed
– CAS-il on reeglite tõlgendamisel keskne roll
– proportsionaalsuse printsiipi ei rakendata, kui see takistab reeglite ühtset rakendamist
– iga juhtumit vaadatakse lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest

 

Antud juhtumis on põhiliseks küsimuseks, kas Johaug tuleb võistlustelt eemaldada ja kui jah, siis kui kauaks.
Selleks, et sportlane eemaldada, tuleb tal tõendada süüd.

 

Juhtumi kirjelduses peatutakse pikemalt asjaolul, kuivõrd sportlane on hooletu, kui ta toetub ainult arsti nõuandele (ja ei kontrolli ise ravimit). Siin on toodud näiteks mõned CAS-juhtumid.
* Näiteks juhtumis CAS 2015/A/4233 ei olnud Sundby’l olulist süüd. Juhtumis on arvestatud, et kuulas arsti nõuannet ja sportlane ei saanud ette võtta täiendavaid samme, et tagada reeglite järgimine.
* Juhtumis CAS 2011/A/2495-98, mis hõlmab nelja Brasiilia ujujat, kirjeldatakse, et sportlased ja nende arst tegid kõik omalt poolt võimaliku, et vältida positiivset testi tulemust.
* Samas on mõnes CAS-juhtumis välja toodud, et sportlane oleks pidanud uurima arstilt või treenerilt, kas aine on lubatud (nt CAS 2005/A/830).

 

Kolleegium leiab, et Johaugi pingutused otsida abi spetsialisti käest on õigustatud. Erinevatest asjaoludest järeldati, et Johaugini ei jõudnud ühtki hoiatussignaali, et ta peaks olema tähelepanelikum – ta usaldas arsti, kes kinnitas, et ravimit võib võtta.

 

Itaalias tavapärane viis märgistada ravimeid ei pea olema Norra sportlase jaoks tavapärane.

 

Sportlase süüd aga suurendab kolleegiumi arvates see, et sportlane pidi teadma, et kui esimene ravim ei mõjunud ja see oli lubatud, siis teine ravim, mis mõjus, sisaldas ilmselt teisi aineid ja sportlane oleks pidanud olema tähelepanelikum.

 

Sportlane pidi teadma, et vajalikku ravimit ei olnud arstil endal ja et arst läks seda kohalikku apteeki ostma. Selle põhjal võis sportlane järeldada, et arst ei pruugi saadud ravimeid hästi teada. Ja ka fakt, et ravim on ostetud välismaalt, peaks olema hoiatav.

 

Kolleegium leiab, et sportlane oli hooletu ja et ta oleks pidanud veenduma, kas arst kontrollib ravimi lubatavust spordis (nt nägema, et arst kontrollib aineid keelatud ainete nimekirjast).

 

Seega rakendub artikkel 10.5.2 – võistluskeelu lühendamine olulise süü puudumise tõttu.

 

Kolleegium nägi alust võistluskeelu lühendamiseks, kuid mitte alla ühe aasta. Varasemad CAS-juhtumid selles osas, mille alusel lühendatakse, puuduvad.

 

Lõpuks otsustati 13-kuuline võistluskeeld.

Testimis- ja uurimisstandard 2017

Nüüd on EAD kodulehel saadaval eestikeelne tõlge rahvusvahelisest testimis- ja uurimisstandardist, mida WADA uuendas 2016. aasta lõpus ning mis on nüüd ka eesti keelde tõlgitud. Standard on peamiselt Eesti Antidopingu töötajate ja testijate töövahend, selle eestikeelne tõlge aitab EAD tööd paremini korraldada.

Peamised muudatused puudutavad sportlase bioloogilise passi programmi, mis on nüüdsest testimisprogrammi kohustuslik osa. Täpsemalt saab muudatustest lugeda WADA kodulehelt.

Standardite eestikeelsed tõlkes on saadaval siin.

Eesti Antidoping 2016. aastal

Lühiülevaade 2016. aasta tegevustest

EAD peamisteks ülesanneteks on läbi viia kvaliteetset dopingukontrolli, erinevatele sihtgruppidele mõeldud antidopingu alast haridustööd ning osaleda kohalikus ja rahvusvahelises koostöös.

 

Testimine. Kokku on viidud läbi 453 testi (vrd 375 testi 2015. aastal), mis on ilmselt kõigi aegade rekord Eesti Antidopingu ajaloos. Suurearvulise testimise tegi võimalikuks EAD rahastajate suurenenud toetus. Testid jagunesid alljärgnevalt:

– EAD võistlusvälised testid – 210 (2015. aastal 130)

– EAD ja Eesti spordialaliitude tellitud võistlussisesed testid – 96 (95)

– Rahvusvahelised võistlusvälised testid – 7 (3)

– Rahvusvahelised võistlussisesed testid – 140 (147)

– Sportlase verepassi testid – 89 (43)

Võistlussiseselt testiti Eesti spordialadest kõige enam jalgpallis (40 testi), korvpallis (16), võrkpallis (16), käsipallis (16), kergejõustikus (15), tõstmises (11) ning jõutõstmises (7). Võistlusväliselt testiti kõige enam kergejõustiklasi (55 testi), suusatajaid (33), ujujaid (16), vehklejaid (14), sõudjaid (13) ning tõstjaid (6).

 

Ebaõnnestunud testi katseid ja sellega seoses asukoha rikkumisi (inglise keeles missed test, filing failure) määrati kaheksal (8) korral. Raviotstarbelist erandit (TUE) ei antud välja ühelgi korral.

 

Kuigi testimistegevus oli väga intensiivne, siis 2016. aastal oli vähe dopinguvastaseid rikkumisi. Kokku tegeles Eesti Antidoping kaheksa positiivse dopinguprooviga, neist kuus olid seotud meldooniumiga ning ühelgi juhul ei tuvastatud dopinguvastast rikkumist. Üks positiivne proov avastati Eestis toimunud rahvusvahelistel võistlustel välismaa sportlaselt (keelatud aineks anaboolsed steroidid) ning see anti teise antidopingu agentuuri menetleda. Üks halb leid (kokaiin) jõudis Eesti Antidopinguni teise agentuuri testimistegevuse tulemusena ning see lõppes võistluskeelu määramisega (kuna tegemist on harrastussportlasega, ei pea Eesti Antidoping selle juhtumi üksikasju avalikustama).

 

Põhjuseid, miks tubli testimistegevuse tagajärjel rikkumisi ei avastatud, võib olla mitmeid. Võib oletada, et Eesti tippsportlaste seas on keelatud ainete tarvitamine vähenenud, samuti võib olla testiplaanis ja uurimistegevuses vajakajäämisi, et tabada keelatud aineid tarvitanud sportlane õigeaegselt. Kindlasti tuleb rohkem tegelda nö mitte-analüütiliste dopingujuhtumitega, kus tõendiks ei ole positiivne proov, vaid mõni muu rikkumist tuvastav tõend, näiteks Maksu- ja Tolliameti akt keelatud ainete valdamise kohta vmt.

 

Koolitus ja teavitus. 2016. aasta koolitustegevuste keskmes olid antidopingu haridusväljapanekud erinevatel võistlustel ja puhta spordi nädalal (10.-17. aprill), et maksimaalselt rakendada prePLAY-projekti raames kaasatud puhta spordi saadikuid. Haridusväljapanekud toimusid 2016. aastal järgmistes kohtades ning võistlustel:

– Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus

– Tallinna Teletorni trepijooks

– Elamusspordikeskus „Spot of Tallinn“

– Meeste võrkpalli poolfinaal

– Tartu Sportlandi kauplus

– Eesti-Läti naisteliiga korvpallimängud

– Rahvusvaheline ujumisvõistlus “Tartu Kevad”

– Sulgpalli GP Tartus

– Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis

– SEB Maijooks

– Laskmise juunioride EM

– TV10 Olümpiastarti spordimess

– WUC Rannavõrkpalli MM

– SEB Tallinna maraton

Haridusväljapanekud olid heaks võimaluseks väga erinevatele sihtgruppidele puhta spordi põhimõtteid tutvustada, muuhulgas olid mitmetel võistlustel otseseks sihtgrupiks sportlased (lisaks nt lapsevanematele, võistluse pealtvaatajatele, asjahuvilistele).

 

Allpool on toodud kahe aasta võrdlus erinevatele sihtgruppidele läbiviidud koolitustegevustest (ei sisalda külastajate andmeid haridusväljapanekutelt).

2016 2015
Sportlased kokku 335 425
–          tippsportlased 107 165
–          noorsportlased 228 260
Treenerid ja tugipersonal (sh arstid) 251 156
Kooliõpilased 600 714
Teised sihtgrupid (spordiametnikud, -ajakirjanikud jt) 355 300
Kokku 1541 1595

 

Teavitustegevuses on olulisemad sammud olnud mitmete haridusmaterjalide koostamine ning Eesti Antidopingu kodulehe järjepidev uuendamine, sealhulgas ka venekeelse osa arendamine.

 

Suunad 2017. aastal. Uus aasta toob Eesti Antidopingu tegevusvaldkonda uusi väljakutseid:

– UNESCO-projekt seab sihiks antidopingu valdkonna süsteemsema arendamise, sealhulgas on kavas reguleerida paremini koostööd Eesti Antidopingu ja erinevate riigiasutuste (Maksu- ja Tolliamet, Politsei ja Piirivalve, Prokuratuur, Ravimiamet jne) vahel, samuti teha tõhusamat koostööd EOK sportlaskomisjoniga.

– Registreeritud testibaasi (RTP) ümberkorraldamine, et vastata WADA poolt seatud testimisnõuetele;

– Kavas on jätkata koostööd spordialaliitudega, et läheneda süsteemsemalt nii testimis-, koolitus- kui teavitustegevustele;

– 2017 on Eesti Antidopingu jaoks sünnipäeva-aasta, mille raames on soov puhta spordi sõnumeid laiemalt levitada, sealhulgas tähistada puhta spordi nädalat 3.-10. aprillil, kutsuda Eestisse rahvusvaheliselt tunnustatud antidopingu eksperte, meeles pidada olulisi koostööpartnereid;

– Kuna 2017. aasta teisel poolel on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ning antidoping on olnud oluline teema Euroopa Liidu liikmesriikide seas, ei jäta eesistuja roll Eesti Antidopingutki puudutamata.