Johaugi juhtum eesti keeles

Teeme lühikokkuvõtte Therese Johaugi juhtumist hariduslikul eesmärgil, et tutvustada argumente, miks määrati Johaugile 13-kuuline karistus.

 

Norra antidopingu reeglite järgi esitab Norra antidopingu agentuur omapoolse ettepaneku karistuseks (Eestis näiteks esitab Eesti Antidoping distsiplinaarkolleegiumile kõik materjalid, aga mitte ettepaneku karistuseks – karistuse ja võistluskeelu pikkuse määrab distsiplinaarkolleegium). Norra antidopingu agentuur tegi ettepaneku 14-kuuliseks võistluskeeluks.

 

Johaugi esindaja väitis, et karistus peaks olema oluliselt lühem kui 12 kuud. Toimus avalik kuulamine 25.-26. jaanuaril 2017 Oslos.

 

Juhtumi üksikasjad

Therese Johaug andis positiivse dopinguproovi võistlusväliselt 16. septembril 2016. A-proovi raport saabus 30. septembril, B-proovi raport 10. oktoobril. Mõlemad näitasid klostebooli sisaldust koguses 13 ng/ml.

 

Klostebool on pikka aega olnud keelatud ainete nimekirjas (S1. anaboolsed steroidid).

 

Sportlane oli dopingukontrollivormil märkinud, et on kasutanud Trofodermini (pakend 30 mg, sisaldab klostebool atsetaati 0,5% ja neomütsiinsulfaati 0,5%). Toode ei ole Norras registreeritud.

 

Sportlane oli tarvitanud ravimit, sest ta oli 2016. aasta augustis saanud Itaalias treeninglaagris tõsise päikesepõletuse.

 

Sportlane helistas abi saamiseks meeskonna arstile Fredrik Bendiksenile, kes oli sel ajal Norras. Arst saabus Itaaliasse 1. septembri õhtul. Ta kohtus Johaugiga 2. septembri hommikul ja Johaug küsis, kas arstil on midagi soovitada sportlase katkistele huultele.

 

Arst ütles, et tal ei ole vajaminevat ravimit kaasas, aga teab, mida peaks võtma ja läheb apteeki. Bendiksen ostis 3. septembri hommikul kaks retseptiravimit kohalikust apteegist. Apteegis ei olnud ravimit Terra Cortril, mida Bendiksen palus. Arst kirjeldas apteekrile kaebusi ning soovituse kohaselt ostis Keratoplastika kreemi ja Trofoderminit. Arst nägi, et Trofodermin sisaldas antibiootikumi neomütsiini.

 

Samal päeval andis Bendiksen sportlasele tarvitada Keratoplastika kreemi. Sportlane küsis, kas ta võib seda kreemi kasutada. Bendiksen selgitas, et mõlemat kreemi võib kasutada. Sportlane peaks teada andma, kui kreem ei toimi.
4. septembril ei olnud olukord paremaks läinud. Arst andis sportlasele Trofoderminit ja sportlane uuris veel kord, ega see pole keelatud. Sportlane võttis ravimi endaga hotellituppa, viskas ära karbi ja juhendi (see oli itaalia keeles) ning seega ei näinud karbil olevat dopinguhoiatust. Johaug kasutas kreemi 4.-15. septembril.

 

Sportlane on kandnud esialgset võistluskeeldu alates 18. oktoobrist.

 

Karistuse määramise asjaolud

Norra antidopingu agentuuri seisukohad: karistuse määramisel lähtub Norra Antidoping, et sportlase kehast on leitud keelatud aineid (dopinguvastase reegli rikkumine koodeksis artikli 2.1 järgi). Klostebool on määratlemata aine. Samas sportlane ei ole käitunud tahtlikult ega hooletult ning koodeksi artikkel 10.4 (võistluskeeldu ei määrata) ei kohaldu, sest sportlane on oma süüd tunnistanud. Norra antidopingu agentuur väidab, et sportlane oleks pidanud ravimit hoolikamalt uurima – hoiatus oli nii karbil kui kreemituubil. Ta on sellisel tasemel sportlane, et peaks teadma oma vastutust keelatud ainete tarvitamisel.

 

Nii rakendub 10.5.2 (võistluskeelu lühendamine olulise süü puudumise tõttu) ja ei ole õige, et rakendub miinimumkaristus üks aasta võistluskeeldu, sest asjaolu, et sportlane ei kontrollinud ravimit, on raskendav. Tuginedes olemasolevale infole ja CASi varasematele juhtumitele, on 14 kuud mõistlik.

 

Johaugi esindaja seisukohad: kohaldub artikkel 10.4 (võistluskeeldu ei määrata), sest sportlane pole ise süüdi. Esindaja toonitab, et sportlase süüd tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi, sõltuvalt asjaoludest. Sportlase jaoks oli põhjendatud oma arsti uskuda.

 

Teiseks ei saa Johaugi süüdi mõista 10.5.2 alusel, sest Johaug tegi piisavalt taustatööd. Sportlase esindaja toob põhjuseid, miks anda leebem karistus:
– karistus ja rikkumise ulatus peab olema proportsionaalne
– võistluskeeld tähendab sportlase jaoks töökeeldu; ametialane tegutsemiskeeld 12ks kuuks on ebaproportsionaalne olukorras, kus sportlane sai meditsiinilist abi tõsise tervisehäire korral ja kus ravimil ei ole sooritust tõstvat mõju ning see saadi eksperdilt.

 

Norra distsiplinaarkolleegium leiab: toimus rikkumine koodeksi artikli 2.1 järgi. Koodeksi artikkel 2.1.1 kinnitab, et sportlasel on alati vastutus, mida ta oma organismi manustab.

 

Samas leiab distsiplinaarkolleegium, et klostebooli kogus ei ole nii suur, et see oleks mõjutanud sportlase enda organismi steroidide tootmist.

 

Kolleegium teeb tavapäraselt otsuse järgmiste põhimõtete alusel:
– järgitakse koodeksit, nii et reeglid oleksid ühtsed
– CAS-il on reeglite tõlgendamisel keskne roll
– proportsionaalsuse printsiipi ei rakendata, kui see takistab reeglite ühtset rakendamist
– iga juhtumit vaadatakse lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest

 

Antud juhtumis on põhiliseks küsimuseks, kas Johaug tuleb võistlustelt eemaldada ja kui jah, siis kui kauaks.
Selleks, et sportlane eemaldada, tuleb tal tõendada süüd.

 

Juhtumi kirjelduses peatutakse pikemalt asjaolul, kuivõrd sportlane on hooletu, kui ta toetub ainult arsti nõuandele (ja ei kontrolli ise ravimit). Siin on toodud näiteks mõned CAS-juhtumid.
* Näiteks juhtumis CAS 2015/A/4233 ei olnud Sundby’l olulist süüd. Juhtumis on arvestatud, et kuulas arsti nõuannet ja sportlane ei saanud ette võtta täiendavaid samme, et tagada reeglite järgimine.
* Juhtumis CAS 2011/A/2495-98, mis hõlmab nelja Brasiilia ujujat, kirjeldatakse, et sportlased ja nende arst tegid kõik omalt poolt võimaliku, et vältida positiivset testi tulemust.
* Samas on mõnes CAS-juhtumis välja toodud, et sportlane oleks pidanud uurima arstilt või treenerilt, kas aine on lubatud (nt CAS 2005/A/830).

 

Kolleegium leiab, et Johaugi pingutused otsida abi spetsialisti käest on õigustatud. Erinevatest asjaoludest järeldati, et Johaugini ei jõudnud ühtki hoiatussignaali, et ta peaks olema tähelepanelikum – ta usaldas arsti, kes kinnitas, et ravimit võib võtta.

 

Itaalias tavapärane viis märgistada ravimeid ei pea olema Norra sportlase jaoks tavapärane.

 

Sportlase süüd aga suurendab kolleegiumi arvates see, et sportlane pidi teadma, et kui esimene ravim ei mõjunud ja see oli lubatud, siis teine ravim, mis mõjus, sisaldas ilmselt teisi aineid ja sportlane oleks pidanud olema tähelepanelikum.

 

Sportlane pidi teadma, et vajalikku ravimit ei olnud arstil endal ja et arst läks seda kohalikku apteeki ostma. Selle põhjal võis sportlane järeldada, et arst ei pruugi saadud ravimeid hästi teada. Ja ka fakt, et ravim on ostetud välismaalt, peaks olema hoiatav.

 

Kolleegium leiab, et sportlane oli hooletu ja et ta oleks pidanud veenduma, kas arst kontrollib ravimi lubatavust spordis (nt nägema, et arst kontrollib aineid keelatud ainete nimekirjast).

 

Seega rakendub artikkel 10.5.2 – võistluskeelu lühendamine olulise süü puudumise tõttu.

 

Kolleegium nägi alust võistluskeelu lühendamiseks, kuid mitte alla ühe aasta. Varasemad CAS-juhtumid selles osas, mille alusel lühendatakse, puuduvad.

 

Lõpuks otsustati 13-kuuline võistluskeeld.

Testimis- ja uurimisstandard 2017

Nüüd on EAD kodulehel saadaval eestikeelne tõlge rahvusvahelisest testimis- ja uurimisstandardist, mida WADA uuendas 2016. aasta lõpus ning mis on nüüd ka eesti keelde tõlgitud. Standard on peamiselt Eesti Antidopingu töötajate ja testijate töövahend, selle eestikeelne tõlge aitab EAD tööd paremini korraldada.

Peamised muudatused puudutavad sportlase bioloogilise passi programmi, mis on nüüdsest testimisprogrammi kohustuslik osa. Täpsemalt saab muudatustest lugeda WADA kodulehelt.

Standardite eestikeelsed tõlkes on saadaval siin.

Eesti Antidoping 2016. aastal

Lühiülevaade 2016. aasta tegevustest

EAD peamisteks ülesanneteks on läbi viia kvaliteetset dopingukontrolli, erinevatele sihtgruppidele mõeldud antidopingu alast haridustööd ning osaleda kohalikus ja rahvusvahelises koostöös.

 

Testimine. Kokku on viidud läbi 453 testi (vrd 375 testi 2015. aastal), mis on ilmselt kõigi aegade rekord Eesti Antidopingu ajaloos. Suurearvulise testimise tegi võimalikuks EAD rahastajate suurenenud toetus. Testid jagunesid alljärgnevalt:

– EAD võistlusvälised testid – 210 (2015. aastal 130)

– EAD ja Eesti spordialaliitude tellitud võistlussisesed testid – 96 (95)

– Rahvusvahelised võistlusvälised testid – 7 (3)

– Rahvusvahelised võistlussisesed testid – 140 (147)

– Sportlase verepassi testid – 89 (43)

Võistlussiseselt testiti Eesti spordialadest kõige enam jalgpallis (40 testi), korvpallis (16), võrkpallis (16), käsipallis (16), kergejõustikus (15), tõstmises (11) ning jõutõstmises (7). Võistlusväliselt testiti kõige enam kergejõustiklasi (55 testi), suusatajaid (33), ujujaid (16), vehklejaid (14), sõudjaid (13) ning tõstjaid (6).

 

Ebaõnnestunud testi katseid ja sellega seoses asukoha rikkumisi (inglise keeles missed test, filing failure) määrati kaheksal (8) korral. Raviotstarbelist erandit (TUE) ei antud välja ühelgi korral.

 

Kuigi testimistegevus oli väga intensiivne, siis 2016. aastal oli vähe dopinguvastaseid rikkumisi. Kokku tegeles Eesti Antidoping kaheksa positiivse dopinguprooviga, neist kuus olid seotud meldooniumiga ning ühelgi juhul ei tuvastatud dopinguvastast rikkumist. Üks positiivne proov avastati Eestis toimunud rahvusvahelistel võistlustel välismaa sportlaselt (keelatud aineks anaboolsed steroidid) ning see anti teise antidopingu agentuuri menetleda. Üks halb leid (kokaiin) jõudis Eesti Antidopinguni teise agentuuri testimistegevuse tulemusena ning see lõppes võistluskeelu määramisega (kuna tegemist on harrastussportlasega, ei pea Eesti Antidoping selle juhtumi üksikasju avalikustama).

 

Põhjuseid, miks tubli testimistegevuse tagajärjel rikkumisi ei avastatud, võib olla mitmeid. Võib oletada, et Eesti tippsportlaste seas on keelatud ainete tarvitamine vähenenud, samuti võib olla testiplaanis ja uurimistegevuses vajakajäämisi, et tabada keelatud aineid tarvitanud sportlane õigeaegselt. Kindlasti tuleb rohkem tegelda nö mitte-analüütiliste dopingujuhtumitega, kus tõendiks ei ole positiivne proov, vaid mõni muu rikkumist tuvastav tõend, näiteks Maksu- ja Tolliameti akt keelatud ainete valdamise kohta vmt.

 

Koolitus ja teavitus. 2016. aasta koolitustegevuste keskmes olid antidopingu haridusväljapanekud erinevatel võistlustel ja puhta spordi nädalal (10.-17. aprill), et maksimaalselt rakendada prePLAY-projekti raames kaasatud puhta spordi saadikuid. Haridusväljapanekud toimusid 2016. aastal järgmistes kohtades ning võistlustel:

– Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus

– Tallinna Teletorni trepijooks

– Elamusspordikeskus „Spot of Tallinn“

– Meeste võrkpalli poolfinaal

– Tartu Sportlandi kauplus

– Eesti-Läti naisteliiga korvpallimängud

– Rahvusvaheline ujumisvõistlus “Tartu Kevad”

– Sulgpalli GP Tartus

– Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis

– SEB Maijooks

– Laskmise juunioride EM

– TV10 Olümpiastarti spordimess

– WUC Rannavõrkpalli MM

– SEB Tallinna maraton

Haridusväljapanekud olid heaks võimaluseks väga erinevatele sihtgruppidele puhta spordi põhimõtteid tutvustada, muuhulgas olid mitmetel võistlustel otseseks sihtgrupiks sportlased (lisaks nt lapsevanematele, võistluse pealtvaatajatele, asjahuvilistele).

 

Allpool on toodud kahe aasta võrdlus erinevatele sihtgruppidele läbiviidud koolitustegevustest (ei sisalda külastajate andmeid haridusväljapanekutelt).

2016 2015
Sportlased kokku 335 425
–          tippsportlased 107 165
–          noorsportlased 228 260
Treenerid ja tugipersonal (sh arstid) 251 156
Kooliõpilased 600 714
Teised sihtgrupid (spordiametnikud, -ajakirjanikud jt) 355 300
Kokku 1541 1595

 

Teavitustegevuses on olulisemad sammud olnud mitmete haridusmaterjalide koostamine ning Eesti Antidopingu kodulehe järjepidev uuendamine, sealhulgas ka venekeelse osa arendamine.

 

Suunad 2017. aastal. Uus aasta toob Eesti Antidopingu tegevusvaldkonda uusi väljakutseid:

– UNESCO-projekt seab sihiks antidopingu valdkonna süsteemsema arendamise, sealhulgas on kavas reguleerida paremini koostööd Eesti Antidopingu ja erinevate riigiasutuste (Maksu- ja Tolliamet, Politsei ja Piirivalve, Prokuratuur, Ravimiamet jne) vahel, samuti teha tõhusamat koostööd EOK sportlaskomisjoniga.

– Registreeritud testibaasi (RTP) ümberkorraldamine, et vastata WADA poolt seatud testimisnõuetele;

– Kavas on jätkata koostööd spordialaliitudega, et läheneda süsteemsemalt nii testimis-, koolitus- kui teavitustegevustele;

– 2017 on Eesti Antidopingu jaoks sünnipäeva-aasta, mille raames on soov puhta spordi sõnumeid laiemalt levitada, sealhulgas tähistada puhta spordi nädalat 3.-10. aprillil, kutsuda Eestisse rahvusvaheliselt tunnustatud antidopingu eksperte, meeles pidada olulisi koostööpartnereid;

– Kuna 2017. aasta teisel poolel on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ning antidoping on olnud oluline teema Euroopa Liidu liikmesriikide seas, ei jäta eesistuja roll Eesti Antidopingutki puudutamata.

Ravimite andmebaas uuendatud

Eesti Antidopingu ravimite andmebaasi täiendati vastavalt Ravimiameti registri viimasele versioonile. Nüüd on andmebaas uuendatud 21. jaanuar 2017 seisuga. Andmebaasi on lisatud WADA väljatöötatud info pseudoefedriini kohta (kehtib alates 2010. aastast).

 

Andmebaasi abil saab teada, millised Eestisse toodavad ravimid on igal ajal keelatud, millised vaid võistluste ajal, millised on keelatud teatud spordialadel ja millised vaid meessportlastele. Otsingut saab kasutada nii ravimi nime kui toimeaine järgi. Lubatud ja keelatud staatust näidatakse värvikoodidega.

 

Ravimite otsingut täiendatakse regulaarselt ja viimase versiooni kuupäev on ka kodulehel ära toodud. Andmebaas ei sisalda infot toidulisandite ega taimsete preparaatide kohta, samuti on andmebaasis info vaid nende ravimite kohta, millel on Eestis müügiluba (sel põhjusel ei leia otsingust nt Mildronaati).

 

Eesti Antidoping rõhutab, et kuigi ravimite andmebaas on sportlasele ja tema abipersonalile suureks abiks, siis lõplik vastutus keelatud ainete tarvitamisel lasub alati sportlasel.

 

Vaata andmebaasi

Uus keelatud ainete nimekiri

Maailma Antidopingu Agentuur avaldas 29. septembril uue keelatud ainete nimekirja, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2017. Eesti Antidoping on tõlkinud eesti keelde nii keelatud ainete nimekirja, nimekirja muudatuste kokkuvõtte kui ka seireprogrammi. Lisaks on keelatud ainete nimekiri välja toodud eraldi veebilehel, mis hõlbustab konkreetse aine nimetuse otsimist, samuti on lisatud kommentaarid korduma kippuvate teemade osas.

 

2017. aasta keelatud ainete nimekirjas väga suuri muudatusi ei ole. Täpsustatud on sissehingatava salbutamooli kogust 12 tunni jooksul (varem oli välja toodud ainult 24-tunnine ajaperiood). Erinevate huvigruppidega konsulteeriti glükokortikosteroidide manustamist, aga lõpuks seda osa pole täiendatud. Endiselt on nii võistluste ajal kui võistlusvälisel ajal keelatud trimetasidiin (mis sisaldub ravimis Preductal) ja meldoonium (ravimis Mildronat).

 

Keelatud ainete nimekirja uuendatakse igal aastal ja uus versioon hakkab kehtima 1. jaanuaril. Nimekiri avalikustatakse sügisel, et nii sportlastel kui ka nt arstidel oleks võimalik nimekirjaga tutvuda ning vajadusel ravi muuta. Nimekirja haldab WADA ning selle koostamisel konsulteeritakse üle 1700 eksperdiga eri riikidest. Sel aastal oli ka Eesti ekspertidel võimalik nimekirja projekti kommenteerida.

 

Allpool on leitav nii eesti- kui ingliskeelsed versioonid.

 

Eesti keeles:

Keelatud ainete nimekiri 2017 (PDF, ainult tõlge)

 

Keelatud ainete nimekiri 2017 kommenteeritud veebilehena

 

Muudatuste kokkuvõte

 

Seireprogramm 2017

 

Inglise keeles:

Keelatud ainete nimekiri 2017 (inglise keeles)

 

Olulisemate muudatuste kokkuvõte võrreldes 2016. aastaga

 

Keelatud ainete nimekirja seireprogramm 2017

 

Loe WADA pressiteadet WADA pressiteadet keelatud ainete nimekirja avalikustamisest

 

Lisainfo: Elina Kivinukk, elina.kivinukk(att)antidoping.ee, tel 5628 7762

EAD osales NADOde kohtumisel Dublinis

Antidopingu agentuurid toonitavad jätkuvalt tugevate reformide vajalikkust

NADO Leader Summit, Farmleigh House, Dublin 10/1/2017
Mandatory Credit ©INPHO/Ryan Byrne

9. ja 10. jaanuaril toimus Dublinis, Iirimaal 19ne riikliku antidopingu organisatsiooni kohtumine, et arutada reformide vajalikkust ning edasisi samme antidopingu valdkonnas. Kohtumine oli jätkuks 2016. aasta sügisel koostatud nö Kopenhageni reformiettepanekutele. Seekord osales Dublini kohtumisel ka Eesti Antidopingu juhatuse liige Elina Kivinukk.

 

“Üldjoontes oli kohtumine väga kasulik ja huvitav, sest toimus äärmiselt konstruktiivses õhkkonnas ja oli tunda, et inimestel on reformidega tõsi taga,” kommenteeris Elina Kivinukk. “Arutati võimalusi, kuidas muuta testimist ja sellega seonduvat uurimist rahvusvahelistest alaliitudest sõltumatuks, peeti oluliseks, et WADA jälgiks McLareni raporti abil leitud tõendite ning juhtumite edasist käiku. Minu jaoks oli eriti huvitav diskussioon, kuidas head valitsemist spordiorganisatsioonide seas enam levitada – usun, et see on Eestiski oluline teema.”

 

Kohtumisel arutati ka Venemaa spordikorraldust ning võimalikke sanktsioone, kuid põhirõhk oli edasistel sammudel ning leiti – nagu ka varasematel kohtumistel – et Venemaa olukorral peab silma peal hoidma eelkõige WADA.

 

Kohtumise tulemusena koostatud ametlik pressiteade kinnitab kokkuvõtlikult järgmist:

– Kohtumisel olid esindatud 10 riiklikku antidopingu agentuuri üle maailma (sh ka Eesti Antidoping, et esindada Balti regiooni).

– McLareni raporti teisest osast ilmnenud tõenditesse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt ning Venemaa spordiorganisatsioonid ei tohiks osaleda spordis, kuni on kasutusele võetud kõik vajalikud meetmed puhta spordi kaitseks (sh võivad Venemaa sportlased osaleda võistlustel nö neutraalse staatusega)

– Venemaale planeeritud rahvusvahelised võistlused tuleb mujale suunata, kuni on tagatud ausa spordi põhimõtted.

– WADA peab jätkuvalt olema globaalse järelvaataja rollis ning riiklikud antidopingu organisatsioonid pakuvad selles osas enda igakülgset toetust.

– Agentuurid toetavad selgete juhiste väljatöötamist, et viia läbi sõltumatut testimistegevust ning jagada rollid erinevate spordimaastikul tegutsevate organisatsioonide vahel.

Lisainfo: Elina Kivinukk, tel 5628 7762, elina.kivinukk@antidoping.ee

 

Allpool on toodud pressiteate täistekst:

NADO Leaders Advance Urgent Reforms in Wake of Second McLaren Report

– Special leadership Summit held in Dublin, Ireland

– In light of the second McLaren Report, leaders call for the exclusion of Russian sports organizations at all international competitions – with a uniform process for athletes to compete as neutrals until substantive progress in reform efforts are made

– Leaders also call for the removal of all major international competitions, as well a moratorium on the awarding of new competitions to Russia

– Leaders endorse WADA as global regulator and offer support for ongoing reform efforts

– Leaders reject concept of a new one size fits all, global “Independent Testing Authority” controlled by sport and consider guidelines for development of independent testing authorities to manage anti-doping responsibilities formerly conducted by International Federations (IFs)

 

DUBLIN, IRELAND (January 10, 2017) – Following the devastating evidence of wide-spread systemic corruption exposed by the second McLaren Report, leaders from 19 National Anti-Doping Organisations (NADOs) came together for a special summit, hosted by Sport Ireland, with hopes to restore the faith of clean athletes and to ensure that the integrity of sport is never again brought into such disrepute.

“With the best interests of clean athletes at heart, it is our hope that these proposals will help sport move past these dark times and pave a path towards a brighter future – one where the promise of clean competition is fulfilled.” said the leaders in a joint statement. “But in order to do so, steps must be taken, and it is imperative that those responsible for Russia’s state-supported system are held accountable, that calls for a truly independent anti-doping model are finally heeded and those athletes affected by this abhorrent behavior are given back at least some of what was taken from them.”

Meeting for the third time in six months, the NADO leadership group once again reaffirmed commitment to the Copenhagen Reform Proposals, a series of urgent reforms brought forth last August following the release of the initial McLaren Report, while calling on the international sport community to bolster anti-doping efforts and restore athlete’s faith in fair competition around the globe.

With new, irrefutable evidence of Russia’s institutionalized doping system uncovered by McLaren and his team, the leadership group has called for the exclusion of Russian sport organizations from all international competition until the sport and anti-doping systems in Russia are brought into full compliance with the World Anti-Doping Code.

However, in line with the approach taken by the International Paralympic Committee (IPC) and the International Association of Athletics Federations (IAAF), and with the understanding that there may be some Russian athletes who have been subject to the robust anti-doping practices of other countries, the leadership group has offered to help in applying standardized criteria by which athletes can be assessed in order to compete as neutrals.

The leaders have also called for IFs and other major event organizers to remove all international competitions currently set to take place in Russia, as well as a moratorium on awarding any new competitions to the country.

In an attempt to prevent the type of malfeasance seen in Russia, NADO leaders advocate for a more independent global anti-doping model. The leadership group re-affirms its position that all anti-doping organisations, including the World Anti-Doping Agency (WADA), should be independent and adopt the necessary reforms, including a proposal that no decision-maker within an anti-doping organization hold a policy-making position within a sport or event organizer.

While there was continued recognition of the value in maintaining close collaboration with sport – especially in regard to anti-doping education, funding and intelligence sharing – the leaders stand firm that investigatory, testing and results management functions be separate from sports organisations. These reforms would help prevent the inherent conflict of interest that exists when a sports organisation is tasked with both promoting and policing itself.

NADO leaders also recognize the need for a system of checks and balances with greater transparency for anti-doping efforts in international sport. International athletes should be subject to harmonized and robust testing from independent national anti-doping organizations and anti-doping organizations overseen by WADA in order to ensure fairness.

Lastly, with many IF’s now facing extensive evidence of doping and cover-ups following the publication of McLaren’s efforts, the NADO leaders look to WADA, the global regulator, to monitor and act – as required by the Code and UNESCO Treaty Against Doping in Sport – to ensure evidence is investigated and appropriate consequences are applied.

While those affected athletes can never reclaim the moments that were stolen from them, the international community must do everything in its power to honor these victims and ensure justice for them. Including, if it is the athlete’s wish, the opportunity to have a formal medal ceremony conducted at the Olympic Games or World Championship following the approval of medal re-allocation.

Former Irish international race walker Olive Loughnane was one of those affected athletes, having seen her 2009 World Championship medal upgraded from silver to gold in 2016. Today she backed the NADOs work in bringing about change to the anti-doping system: “As an athlete, I was shocked and appalled following the revelations in the McLaren Report that those tasked with the protection of clean athletes and the integrity of sport were in fact aiding and abetting deception of a seismic nature. I welcome the important work of the National Anti Doping Organisations and their calls for reform. Strong action needs to be taken to ensure a message is sent out to all that doping is sport is completely unacceptable.”

The proposals were written and endorsed by anti-doping leaders from around the world, including: Austria, Belgium (Flanders), Canada, Croatia, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany, Ireland, Japan, Netherlands, Poland, Slovenia, Spain, South Africa, Sweden, Switzerland and USA.

For any and all media inquiries, please contact David Gash, Marketing and Communications Manager, Sport Ireland @ dgash@sportireland.ie

 

Vaata ka 2016. aasta novembri alguses ilmunud pöördumist

EAD esitles puhta spordi päeva

sponsor6Täna, 15. detsembril, korraldas iNADO, dopinguvastaste organisatsioonide katusorganisatsioon, veebiseminari tutvustamaks spordiorganisatsioonidele puhta spordi päeva ideed. Esinejateks oli Nina Makuc Sloveenia antidopingu agentuurist ning Elina Kivinukk Eesti Antidopingust. Veebiseminar kestis ligikaudu 45 minutit ning kuulajaid oli eri riikidest, Jamaikast Saksamaani. Seminaril tutvustati puhta spordi päeva tähistamise ajalugu, 2016. aastal korraldatud sündmusi ning 2017. aasta plaane.

 

Veebiseminar on järelkuulatav (inglise keeles).

 

Puhta spordi päeva on tähistatud alates 2014. aastast, 2016. aastal jõudis see tava Euroopasse, kus tähistati päeva rahvusvahelise projekti prePLAY raames. prePLAY sai teoks tänu Erasmus+ spordiprogrammile.

 

Lisainfo: Elina Kivinukk, tel 5628 7762

EAD rahastusvõimaluste konverentsil Poolas

warsaw_conf12.-13. detsembril toimus Varssavis Poolas konverents rahvusvahelistest rahastamisvõimalustest. Eesti Antidopingul oli võimalus jagada oma partneriks olemise kogemust Erasmus+ spordiprogrammis.

 

Konverentsi korraldas Poola spordi- ja turismiministeerium kohalikele spordiorganisatsioonidele, alaliitudele, ülikoolidele, teadusasutustele. Sündmus oli rahvusvahelise mastaabiga, sest laval astusid üles väga kõrge kaliibriga esinejad, nt rahvusvahelisest uuringukeskusest CSES (The Centre for Strategy & Evaluation Services), Poola haridussüsteemi arengufondist, piirkondlikust Visegrad-fondist, TAFISAst (The Association for International Sport for All) ning nii Euroopa kui kohalikust Erasmus+ programmi koordinaatorasutusest. Esinema olid kutsutud mitmeid häid spordiprojektide näiteid eri riikidest, nagu Iirimaa ning Ungari.

 

Kahepäevasel konverentsil anti esimesel päeval pigem üldine ja statistiline ülevaade, keskendudes rahastatud projektide kasule ja mõjule ning andes ülevaate piirkonnas tegutsevatest erinevatest rahastamisvõimalustest. Teisel päeval keskenduti töörühmades kolmele teemale: antidoping, spordis osaluse suurendamine ning hea valitsemine.

 

Kõige populaarsem töörühm oli hea valitsemine, kus käidi välja projektiideid valdkonna eetikast, valitsemisorganite töö korraldusest, aga ka regulatsioonide täiendamisest. Kindlasti on see tähelepanu vääriv teema Eestiski.

 

Eesti Antidopingul oli võimalik jagada oma kogemust ühes töötoas, kuna 2015-2016 osaleti partnerina projektis prePLAY (Doping prevention through peer learning among youth), mille raames värvati organisatsiooni juurde kümmekond puhta spordi saadikut, kes viivad läbi antidopingu ennetustegevusi. Kuna Eesti Antidopingul puudus varasem Euroopa tasandi projektis osalemise kogemus, aga projekti mõju on tuntav, oli see Poola spordiorganisatsioonidele igati julgustav näide.

 

Kokkuvõttes peab nentima, et konverents oli äärmiselt südantsoojendav algatus, kus spordivaldkonna eest vastutav ministeerium teeb jõupingutusi toetamaks eri tasandi spordiorganisatsioone. Vähetähtsaks ei saa pidada ka arvukaid näiteid uuenduslikest spordiprojektidest.

 

Siinkohal on sobiv levitada ka eelinfot. Eestis korraldab Kultuuriministeerium 19. jaanuaril Erasmus+ programmi tutvustava seminari. Kuna Eesti Antidoping julgeb Euroopa projekti kogemust soovitada, on mõistlik ka ettevalmistava seminari kuupäev kalendrisse märkida.

 

Vaata antidopingu töötoas kasutatud slaide (inglise keeles) / See the slides presented at the anti-doping workshop

EAD täpsustab Johaugi juhtumit

Täna ilmus meedias eritahulisi uudiseid Therese Johaugile määratud karistuse kohta. Osad meediakanalid on väitnud, et Norra Antidoping on teinud kõigest omapoolse soovituse 14-kuulise karistuse osas, osad jällegi väidavad, et 14-kuuline võistluskeeld on juba määratud.

 

Eesti Antidoping tegi omalt poolt päringu Norra Antidopingule uurimaks nende karistamise protseduuri. Tänasel hetkel on Norra Antidoping kogunud tõendid, küsinud sportlaselt selgitusi ning selle põhjal on soovitatud 14-kuulist võistluskeeldu. Selline otsus avaldati ka pressiteate vormis.

 

“Segadus on mõistetav, sest tavapäraselt avaldatakse juba määratud karistus, mitte ei kajastata selle poolikut protsessi,” kommenteerib Eesti Antidopingu juhatuse liige Elina Kivinukk.

 

Norra Antidopingu esindaja kommenteeris, et lõpliku otsuse Johaugi juhtumi osas teeb Norra Olümpiakomitee juures tegutsev distsiplinaarkomitee ning juhtumi osapoolte kuulamine toimub suure tõenäosusega järgmise aasta veebruarikuus.

 

Protseduur on Eesti praktikale sarnane, kus Eesti Antidoping kogub omapoolseid tõendeid, sh küsib sportlaselt selgitust, kuidas keelatud aine tema organismi sattus. Tõendid kogutud, esitatakse materjalid Eesti dopinguvastasele distsiplinaarkolleegiumile, kes korraldab osapoolte kuulamise ning teeb maailma dopinguvastasest koodeksist lähtuvalt otsuse karistuse osas. Vt rohkem karistuse määramise kohta.

 

Lisainfo: Elina Kivinukk, tel 5628 7762